Me peame julgema rohkem rääkida budismist

Andrev Walden, rootsi keelest tõlkinud Evelyn Höglund Vägivallakultuur, sh vägistamiskultuur ei ole midagi, mis on seotud ühe või teise religiooniga. Religiooni on küll võimalik vägivalla legitimeerimiseks ära kasutada , kuid religiooniga manipuleerimine ei iseloomusta religiooni ennast. Manipuleerimise põhjal ei saa üht või teist usundit liigitada nn vägivalla- või rahureligiooniks. Näiteks kohtab siin-seal viidet budismile kui … Continue reading Me peame julgema rohkem rääkida budismist

Reaalsuse hävitamine. Lapikust maast on totalitarismini tilluke samm

Kari Käsper Inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsper kirjeldab, mil viisil palju-räägitud "alternatiivsete faktide" esitamine, vastutustundetu propaganda ja lihtsustamine mõjutab inimõiguste olukorda. Rääkides näiteks sõna- ja mõttevabadusest, mis on vaba demokraatliku ühiskonna üks peamine alustala, tuleb mõista, et selle õiguse väga oluline osa on ka õigus informatsioonile. Kui info puudub, ei saa rääkida ka sõna- ja … Continue reading Reaalsuse hävitamine. Lapikust maast on totalitarismini tilluke samm

President Kersti Kaljulaid: Sooliselt tasakaalus ühiskonnas lihtsalt ei piira meile looduse poolt kaasa antud sugu võimalusi vabaks eneseteostuseks ja inimlikuks õnneks

Võrdsus on inimõiguste üks aluspõhimõte ja mittediskrimineerimine inim- ja põhiõigus, mida kaitseb ka Eesti põhiseadus. Sooline võrdõiguslikkus on sõnapaar, mida tihti peetakse kitsa grupi feministide isiklikuks kiiksuks või moodsa aja humanistide sõnakõlksuks. President Kersti Kaljulaidi kõne Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse 20. sünnipäeva konverentsil selgitab lihtsalt, selgelt ja eluliselt, miks on sooline võrdõiguslikkus meie kõigi ühine … Continue reading President Kersti Kaljulaid: Sooliselt tasakaalus ühiskonnas lihtsalt ei piira meile looduse poolt kaasa antud sugu võimalusi vabaks eneseteostuseks ja inimlikuks õnneks