Mujal maailmas sõlmitud abielu tunnustamine ja võrdsuspõhiõigus

Mariann Rikka

16924148_10212169522054643_996253582_n-1

Riigikohus andis eile määruse esialgse õiguskaitse kohaldamise osas, leides, et ringkonnakohus talitas õigesti, kui kohustas politsei- ja piirivalveametit (PPA) andma kaebajale viivitamatult ajutise loa asuda kohtumenetluse ajaks elama abikaasa juurde. Juhtum on meedias tähelepanu pälvinud, kuna mõlemad abikaasad on naised.

Esialgne õiguskaitse on abinõu, mida kohus kasutab selleks, et ühe või teise poole õigused ei saaks kohtumenetluse ajal kahjustatud. Praegusel juhul on esialgset õiguskaitset vaja, et olla oma kohtumenetluse juures – õigus ausale kohtupidamisele on oluline inim- ja põhiõigus ning oma asja arutamise juures viibimine on tihti selle juures väga oluline komponent. Kuid veelgi olulisemana ja põhivaidlusega seotuna, esitasid kaebajad antud juhul esialgse õiguskaitse vajaduse põhjendusena ka selle, et nende perekonnaelu ei laguneks – ka perekonnaelu puutumatus on oluline inim- ja põhiõigus.

Põhiküsimuses – kas PPA otsus mitte anda inimesele tähtajalist elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks põhjusel, et Eestis ei saa sellist abielu sõlmida – vaidlus veel käib, kuid Riigikohus on juba selles esialgse õiguskaitse kohaldamise lahendis välja öelnud mitu väga olulist seisukohta ja põhimõtet.

Esiteks, see, et Eesti õigus ei luba tõesti samasooliste paaride vahel abielu sõlmida, ei saa tähendada, et sellised mujal abiellunud paarid oleks Eestis vähem kaitstud või omaks vähem inimõigusi. Teiseks, samast soost paarile elamisloa andmisest keeldumine, võib teatud juhtudel olla diskrimineeriv sekkumine perekonnaellu (Pajić vs. HorvaatiaTaddeucci ja McCall vs. Itaalia).

Seetõttu on üldine põhimõte, et teises riigis sõlmitud abielu Eestis tunnustatakse. Ainus erand on olukord, kus välisriigi õigus on ilmselges vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Näide sellisest olukorrast võiks ehk olla sunnitud abielu või lapspruudiga sõlmitud abielu. Kuid ka siis tuleb iga juhtumi puhul eraldi vaadelda selle asjaolusid ja seda, kuivõrd on lapse õigused ja heaolu kahjustatud, kui vana on laps jne (nt 15-aastane on meie õiguse mõttes küll laps, kuid ka meie õigus lubab tal teatud juhul abielu sõlmida).

Kas perekonnaseaduse § 1 lõiget 1 (abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel) saab ses mõttes lugeda Eesti õiguse oluliseks põhimõtteks, on äärmiselt kaheldav, eriti arvestades sellesse sisse kirjutatud seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimist. Jah, diskrimineerimise põhjendatuse üle võib vaielda, aga igal juhul on see selles sättes väga selgelt olemas. Praegusel juhul ongi küsimus selles, kas USA-s sõlmitud abielu tuleb arvestada Eestis elamisloa andmisel. Halduskohus on leidnud, minu arvates täielikult põhjendatult, et tuleb. Kui ainus põhjendus abielu mitte arvestamiseks on see, et tegu on samasoolise paariga, on tegemist selgelt inimese ebavõrdse kohtlemisega lihtsalt tema seksuaalse sättumuse tõttu, millele on raske leida mõistlikku põhjendust või inimlikku õigustust.

Nagu Riigikohus selgitab:

“Perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonna­liikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Sellised kitsendused ei ole põhiseadusest leitavad ka tõlgendamise teel. Ka ei ole samasooliste isikute kooselu Eestis seadusega keelatud ega karistatav. PS §‑st 26 ega § 27 lg‑st 1 ei tulene küll samasooliste isikute õigust sõlmida abielu Eestis. Samas võib riik sekkuda välismaalase perekonnaellu, välistades tema õiguse elada perekonnaliikmega koos Eestis. Kuid ka samast soost elukaaslastel on õigus riigi kaitsele (PS § 13) ning mistahes õiguste piirang ei tohi minna vastuollu diskrimineerimise keeluga (PS § 12 lg 1) ja peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik (PS § 11).”

Sedasama on mitmes otsuses sedastanud ka Euroopa inimõiguste kohus. Inimõiguste kohus on lisaks eraldi öelnud, et erinev kohtlemine seksuaalse orientatsiooni alusel nõuab iseäranis kaalukaid põhjuseid erineva kohtlemise õigustamiseks (Taddeucci ja McCall vs. Itaalia, 30. juuni 2016, taotlus nr 51362/09, p 89).

Seega Eesti õigus ei saa reguleerida kõigis maailma riikides sõlmitud abielusid, kuid universaalsed inimõigused, sh perekonnaelu kaitse ja diskrimineerimise keeld, kehtivad kõigi Eestis viibivate inimeste suhtes. Eesti peab tagama, et mujal abiellunud inimesed ei satuks Eestis üheski mõttes halvemasse olukorda lihtsalt seetõttu, et teises riigis on abielu sõlmimise regulatsioon teistsugune.

Loodetavasti tuleb põhiasjas põhjalik ja tasakaalukas analüüs perekonnaseaduse esimeses paragrahvis sisalduvast nõudest abielu sõlmimisel ning see juhtum aitab suunata meie õiguskaitseorganite praktikat tulevikus inimlikus suunas.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s