Kooseluseadus on inimõiguste küsimus

Kelly Grossthal, Eesti Inimõiguste Keskus

“Poliitiku elu osaks on paratamatult soov saada tagasi valituks, aga kuivõrd eetiline on, et selle soovi ohvriks tuuakse armastavad pered ja nende lapsed?” küsib Eesti Inimõiguste Keskuse ekspert Kelly Grossthal. 

Kelly Grossthal

Kooseluseadus on tänaseks selgelt jõustunud seadus, mille alusel on Eesti notarid sõlminud omajagu kooselulepinguid ning Eesti kohtud võimaldanud peresisest lapsendamist. Paljud Eesti pered ja lapsed on saanud kindlustunde oma tuleviku suhtes ning kinnituse, et nende pered on riigi silmis olulised ja väärtuslikud. Kooseluseaduse vastuvõtmine märkis ühtlasi olulist sammu kõigi meie inimeste inimõigusi austava ühiskonna poole.

Kõige selle taustal on kurvastav lugeda, et justiitsminister kasutab kooseluperesid ja nende lapsi oma valimisvõitluses. Urmas Reinsalu soov kooseluseadus tühistada, on otsene rünnak inimõiguste vastu, kuna samasooliste partneritega perede ja nende laste heaolu, õigus võrdsele kohtlemisele ja perekonnaelule on osa inimõigustest ja nende põhimõtetest, mida tunnustavad enamik Euroopa riike. Poliitiku elu osaks on paratamatult soov saada (tagasi) valituks, aga kuivõrd eetiline on, et selle soovi ohvriks tuuakse armastavad pered ja nende lapsed?

Ühtepidi on kooseluseaduse rakendusaktide puudumine muidugi juriidiline küsimus, näiteks said aasta alguses küll kooselupered partnerite lapsi lapsendada, kuid riik ei võimaldanud neid lapsendamisi rahvastikuregistrisse kanda. Õigusselgus tekkis alles läbi kohtulahendite. Teisalt on kooseluseadus muudetud ideoloogilise võitluse keskpunktiks, kus vahendeid ei valita ja oma teele jäävatest ohvritest ei hoolita.

Eesti Inimõiguste Keskus on seitsme aasta jooksul läbi viinud kolm avaliku arvamuse uuringut LGBT õiguste teemadel. Uuringud on viidud läbi aastatel 2012, 2014 ja 2017 Turu-uuringute ASi poolt. 2017. aasta uuring näitab, et Eesti elanike suhtumine lesbidesse ja geidesse on kolme aastaga paranenud. Kooseluseaduse toetajaid on jätkuvalt sama palju kui selle vastaseid (umbes 45%), kuid oluline on märkida, et võrreldes 2014. aasta uuringuga on kooseluseaduse toetajate arv eestikeelses elanikkonnas jõudsalt tõusnud, samas venekeelsete hulgas on toetus langenud. Enamus eesti emakeelega inimesi pooldab kooseluseadust (56%), eriti suur on toetus naiste, noorte ja haritud inimeste seas.

Ilmselgelt on meie venekeelseid kaasmaalasi mõjutanud idanaabri ideoloogilised valikud, samas kui Eesti inimesed on muutunud seksuaalvähemuste pereõiguste teemal üha toetavamaks ja kõigi inimõigusi austavamaks.

Soovitame seda trendi ja numbreid meeles pidada neil poliitikutel, kelle jaoks on inimõigused ja kõigile Eesti inimestele inimväärset elu pakkuv riik olulised. Sotsiaalmeedias esinev häälekas seltskond ei kajasta tervet Eestit ning oleme oma viimaste annetuskampaaniate ja kohtuvaidlustega näinud pigem, et Eestis on üha rohkem  inimesi, kelle jaoks on headus, sallivus, inimõigused, sh LGBT-inimeste õigused olulised teemad.

 

Toimetanud Mariann Rikka

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s